Ero sivun ”Kristian Agricola” versioiden välillä

2 merkkiä poistettu ,  3 vuotta sitten
p
kh
[katsottu versio][katsottu versio]
Poistettu sisältö Lisätty sisältö
p Käyttäjän 85.76.106.97 muokkaukset kumottiin ja sivu palautettiin viimeisimpään käyttäjän Putsari tekemään versioon.
Merkkaus: Pikapalautus Palauta-työkalulla
Cuprum (keskustelu | muokkaukset)
p kh
Rivi 1:
'''Christian (Kristian) Agricola''' (Christianus Michaelis Agricola; [[11. joulukuuta]] [[1550]] – [[19. helmikuuta]] [[1586]]) oli Tallinnan piispa vuosina 1583–1586 ja [[Mikael Agricola]]n ja tämän vaimon, Pirjo Olavintyttären (Birgitta Olafsdotter) ainut poika.
 
Christian kävi [[Turun katedraalikoulu]]ssan, jonka jälkeen hän lähti Saksaan opiskelemään [[Leipzigin yliopisto|Leipzigin]] ja [[Wittenbergin yliopisto]]issa. Palattuaan Suomeen hän toimi [[Turun katedraalikoulu]]n rehtorina ([[1578]]&ndash;[[1583]]). Vuonna [[1583]] hänet nimitettiin [[Tallinna]]n piispaksi, ja hän meni naimisiin [[Elina Pietarintytär Fleming]]in kanssa. <!--''Seejuures nõuti temalt lisaks lojaalsusele kuninga kirikupoliitika elluviimist''.--> [[Viro]]on hän saapui kesällä vuonna [[1584]]<!--, jossa hänen virallinen titteli oli "Tallinnan piispa ja [[Haapsalu]]n ''administraator''"-->. [[12. toukokuuta]] 1584 hänet aateloitiin, ja hän otti käyttöön nimeksi Christian Agricola till Villnäs.
<!--Tema vapil oli kaks [[küünal]]t. Christian Agricola pani aluse piiskopkonna administratiivsele juhtimisele, püüdes luua [[konsistoorium]]i, sooritas hulgaliselt [[visitatsioon]]e ning määras mõned [[praost]]id. Agricolal oli raske oma võimu Eestimaa aadli suhtes maksma panna, mistõttu ta [[15. september|15. septembril]] kirjutas kuningas [[Johan II]]-le kirja abipalvega. Rootsi kuninga komissarid Eestimaal [[Klas Åkesson Tott]], [[Klas Bjelke]], [[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551-1597)|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]], [[Ture Bjelke]] ja [[Karl Henriksson Horn]] töötasid välja instruktsioonid üldvisitatsiooniks, mida kuningavõim oleks toetanud, kuid see jäi nähtavasti Agricola surma tõttu ära. Aastal 1586 kirjutatud instruktsioonides rõhutas ta kirikute juures tegutsevate koolide tähtsust ning pani kogudused vastutama laste õpetamise eest. Tänu sellele tõusis Eesti linnade kooliõpetuse tase [[17. sajand]]i alguseks [[Lääne-Euroopa]] protestantlike maadega võrreldavale tasemele.-->
 
34 616

muokkausta